Tänane horror

Lugu nagu õudukast... Koolivaheaeg. 2. päev

Emil helistab mulle tööjuurde "Emme...ee...meil juhtus suur ...ee...mitte väga... aga ikka päris suur vist... õnnetus" "No räägi" " No lõhkusime välisukseklaasi ära!" "Kuidas see juhtus?" "Eee... ei teagi õieti... noh Madleen pani ukse kinni, siis mina proovisin sisse saada.. ega ma kõvasti ei löönud aga... no eks see koridori ukse klaas oli vist praoga kaa. Koguaeg saab ju uks põrutada. Ma ainult korraks käega panin ja kohe läkski katki" "Kas kätt ka lõhkusid?" "No... mmm.. no Madleen jäi terveks ... aga mina...natuke ikka...ee ... ei ole midagi eriti..."
Mõtlesin siis, et mis seal ikka. Hea on, et hommikul katla täis toppisin. Tuba ikka soojem kuigi ukst ees pole...
Läkin õhtul koju, palusin naabrimeest vineeri ukse ette kruvima.
Siis vaatan, et poisil randmest käsi ikka korralikult kinni seotud. "No Tuuli aitas... Panin natuke külma vee alla. Siis panime viina peale..." Uhh, oigan ainult mõttes. "See oli ju valus" "Ehh, ei olnud eriti!"

Õu du kas!!! Kas helistan ülemusele, et ei saa koolivaheajal tööle tulla või mis. Vahest sellistel hetkedel mõtlen, et seal kaugel ameerikas võetaks vist lapsed ära kui sellised asjad juhtuksid...

Ja poja vaatab mulle nii süütult otsa: " no juhtus... lihtsalt... "

arsti juures

käisime Emiliga. Nina, kõrva, kurgu... Arst vaatas poisi kõrva. Kõrv seest täiesti sinine. Arst: Kuidas see siniseks sai? Poiss: No ma joonistasin kunstitunnis pastellidega, ajasin näpuga värve laiali, sügasin vahepeal kõrva... Suurte kunstnikega ikka juhtub :)

katlaoperaator

Kirjutasin siin just, et tahan uusi asju. Vahest ei tahagi aga peab...
Mulle võib varsti katlakütja paberid välja kirjutada ja niipidi, et praktika eelneb teoreetilisele osale. Nimelt ehitas Kalju kogu majale uue küttesüsteemi. Katel nagu rakett, hõbedane ja läikiv. Tuba torusid täis, pump, poiler, paisupaak ... pump, boiler, paisupaak ... katlakütja lauluke :)
Undab nagu lennuk.
Kalju pani esmaspäeval kell kaks esimest korda katlale tule alla ja tormas ise kell kuus bussipeale ja Soome. Minu mureks jäi kõik see möll - pump, boiler, paisupaak...
Aga tuba on soooeee. Isegi liiga soe kohati. Täna juba arutasin mõttes naturalismi harrastamise võimalusi...

Asju

Täna ütlesin Saimale, et tahan paljusid asju. "Asju" Minu asjad, mida tahan on näiteks õppida rootsi keelt, savipoti voolimist, osata pilli mängida... ...teada, proovida, tunda, katsetada "asju" :-)

Igasugust

... asja on vahepeal juhtunud.
Vaatan, et olen vilets plogija. Kirjutamine on ikka nagu kirjandi kirjutamine. Lauseehitus, kirjavahemärgid, asja tuum jne. See võtab aega ja keskendumist... (nii... need olid vabandused :-)
ah, et mis teinud w?
No eks kõige mõttetum tegevus, ja kusjuures kõige töömahukam, on olnud iseenese naba ümber keerutamine. Oh, üks tüütu ja lõputu töö aga ega enne ei lõpe, kui ühe asja saab mõneks ajaks kõrvale tõsta.
Vahest ma mõtlen, et Jumalal oleks nagu minuga üks miljonimäng pooleli. Välja ta mind mängust ei viska aga enne järgmisele levelile ei saa, kui antud leveli küsimusele on õige vastus leitud. Vahest ma väsin vastuseid pakkudes ära, lõpetan, kõnnin minema... Võtan teleka lahti, digi TVs tibi naeratab "probleem..." Vaatan ETVs terve saade "Sul on selle asjaga probleem" tuleb laulusaade, mees võtab sülle kitarri ja laulab "tüdruk, sul on asi lahendamata... trall-lal-laaa"
Muidugi on selles mängus õlekõrred ka. Kui ikka pusid ja vastust ei leia ega leia, tuleb õlekõrred appi võtta. Huvitav on see, et iga järgmise küsimusega antakse ka järgmine kõrs kaasa. Siinkohal õnnistan mõttes oma kõrrekesi, sest no ei pusi ikka üksi küll!

Seekord siis mässasin nii, et kolm nädalat kadus nigut niuhti. Ainult ehmatus jäi järgi ära "kaotatud" ajast. Loodetavasti sain järgmisele tasemele :-)

Asju olen ka teinud vahepeal. Näiteks tööl käinud ja lehti riisunud ja kiriku põranda üle värvinud ja lapsega arstide vahet jooksnud ja lauluproovis ja bussijaama avamisel käinud ja täna valla viktoriinil koguduse eest väljas olnud ja koguduse veebi uudiseid üles riputanud ja... Vau, misjoni eksami loodetavasti sooritanud (tubli, pai!)

Eile tuli Marta koju. Minu ämmakene oli kümme kuud Soomes. Nüüd vist jõuluni kodumail... Esialgu eriti ei kommentaari... kuigi täna olid majapidamises juba mõned asjad jalad alla saanud ja "ära sätitud" :-)

Nüüd tuleb kaks järgmist nädalat pühendada geenitehnoloogiale eetika kursuse raames....

Soontagana

Sügis ei saa muidu tulla-minna, kui korra Soontaganal ära ei käi.

Kutsusin kaasa oma "matkasõbra" ja moosisin teismelisi...

Sõbra jaoks moosi polnud vaja, noorte jaoks küll...

Mina väga elevil ilmega -lähme Soontaganale sügist vaatama. Nii mõnus. Väljas on nii päikseline ja loodus on värviliseks läinud- Teismelise üle õla kostev mõmin -looda sa. Tulen ma jaa... Eriti tulengi... mõttetu... mhm loodus..keda huvitab- -tule ikka, teeme lõket ja...- -eri eksaiting, teeme lõket...- -poja tule sina- -mis ma teen seal, igav ju... kui mõni sõber ka võiks kaasa tulla. Kas läpaka võiks kaasa võtta...

Pool tundi jonnakat moosi ja lõpuks olid sõbrad ja lapsed autos... Uhh napilt :-)

Muidugi nägime jälle vikerkaart ja loomulikut jäime meie paduvihma poolele. Kui kohale jõudsime matkates, olime läbimärjad.

-eri huvitav küll... kus ma oma empeka peidan, et see märjaks ei saa... nõme vihm...-

Kuna esimesena tervitas meid padukas siis tuli kohe lõke üles teha ja kohe vorste praadima hakata. Ei mingit uitamist ja looduseimetlemist esmalt. Ikka sööma ja kohe.

Soontagaal on sellised mõnusad onnid kus saab lõket teha. Kuivad puud ka olemas. Super.

Aegajalt kostis ikka veel haledaid niutsatusi -tahaks arvutisse...- Selles onnis kahjuks internet puudus :-(

Kõhud täis ja meel rõõmus, vaatasime natuke ilma ka. Vaatetorn on kahjuks hakanud lagunema ja sinna otsa ei saanud. Rabasse viiv laudtee oli ka üles võetud aga kiik oli korras. Tuulutasime, kiigutasime end pisut... mina isegi kaevasin mälust ühe regilaulu Kartlik kiigel...

Ilus oli

Ja tagasiteel tädi Aili andis meile õunu.

Kodus tegime veel ugripitsa, õunakoogi ja kütsime sauna... Täiuslik päev!