"Siis rahvas hakkas karjuma ja puhuti sarvi. Ja sündis, kui rahvas kuulis sarvehäält ja rahvas hakkas karjuma suure sõjakisaga, et müür varises oma jala pealt ja rahvas läks üles linna, igaüks otse omalt kohalt, ja nad vallutasid linna." Jos 6:20
Ei ole midagi uut päikese all ...
Eesti! EESTI! EESTI! KANTER! KANTER! KANTER! EESTI! EESTI!
Ja mina veel kahtlesin kas hakkan vaeva nägema, et Tallinnasse end kohale organiseerida...
Postimehe arvamustest lugesin, et rahvast võis koos olla umbes 70 tuhat. Kujutage siis ette kuidas see huilgav mass laulab hardunult hümni... regilaulu... Mustamäe valssi ... Saaremaa valssi (Soomlased oleks hulluks läinud, kui oleks näinud-kuulnud ja vahepeal mõtlesin, et Reet Linna läheks ka ulluks, kui see oleks Laulge Kaasa lindistus :-)) Massikommunikatsiooni Volmeriga, Tere Perestroikat Villuga... Ja muidugi Alo laulud... Eestlane olen ja eestlaseks jään!!! Väga võimas!
Vendade Johansonide loo ajal hakkas mul pilt täiesti selgelt jooksma. "Peipsi koha pealt lükkame lahti meie väikese Eestimaa... Taani väinadest mahume läbi, kui seisame serva peal... ja siis ümber maailma..." Mingil hetkel ma mõtlesin, et KUI see tõesti oleks võimalik...
Täna tabasin end mõttelt, et kontsert oli peaaegu kuus tundi pikk. Ma seisin püsti ja kuulasin, elasin kaasa täie tähelepanuga. Ei väsinud ära... aeg seisis... oli võimas kokkukuulumise tunne!!!
On oluline aru saada ja meeles pidada kuhu me kuulume ja mis see meile annab. Mida meie üksteise heaks teha saame, et meil koos hea olla oleks.
No comments:
Post a Comment