Tänane horror

Lugu nagu õudukast... Koolivaheaeg. 2. päev

Emil helistab mulle tööjuurde "Emme...ee...meil juhtus suur ...ee...mitte väga... aga ikka päris suur vist... õnnetus" "No räägi" " No lõhkusime välisukseklaasi ära!" "Kuidas see juhtus?" "Eee... ei teagi õieti... noh Madleen pani ukse kinni, siis mina proovisin sisse saada.. ega ma kõvasti ei löönud aga... no eks see koridori ukse klaas oli vist praoga kaa. Koguaeg saab ju uks põrutada. Ma ainult korraks käega panin ja kohe läkski katki" "Kas kätt ka lõhkusid?" "No... mmm.. no Madleen jäi terveks ... aga mina...natuke ikka...ee ... ei ole midagi eriti..."
Mõtlesin siis, et mis seal ikka. Hea on, et hommikul katla täis toppisin. Tuba ikka soojem kuigi ukst ees pole...
Läkin õhtul koju, palusin naabrimeest vineeri ukse ette kruvima.
Siis vaatan, et poisil randmest käsi ikka korralikult kinni seotud. "No Tuuli aitas... Panin natuke külma vee alla. Siis panime viina peale..." Uhh, oigan ainult mõttes. "See oli ju valus" "Ehh, ei olnud eriti!"

Õu du kas!!! Kas helistan ülemusele, et ei saa koolivaheajal tööle tulla või mis. Vahest sellistel hetkedel mõtlen, et seal kaugel ameerikas võetaks vist lapsed ära kui sellised asjad juhtuksid...

Ja poja vaatab mulle nii süütult otsa: " no juhtus... lihtsalt... "